6−12 eluaastat

Eluaastad 6−12 tähistavad intellektuaalse iseseisvumise aega. Teise arengujärgu jooksul arendab laps edasi esimesel kuuel aastal õpitut. Ta omandab teadmisi ja oskusi esimese arengujärguga võrreldes aeglasemalt, aga samas stabiilsemalt. Teise arengujärgu jooksul toimub lapses tähtis sisemine muutus. Laps muutub sotsiaalsemaks, huvitub rohkem sõpradest ja maailmast väljaspool kodu. Mõtlemine muutub abstraktsemaks ja laps esitab küsimusi erinevate nähtuste kohta. “Miks?”, “Kuidas?” ja “Millal?” on küsimused, millele laps teise arengujärgu jooksul vastuseid otsib.

Montessori kool pakub 6−12-aastasele lapsele turvalist ja teda täielikult aktsepteerivat keskkonda, kus ta saab ilma täiskasvanute surveta omas rütmis, oma huve ja kutsumusi järgides kasvada, õppida, katsetada, eksida ja uuesti proovida. Kõikide tema vajaduste eest on selles keskkonnas hoolt kantud. Tema suurt intellektuaalset huvi mõista maailma toidab tema jaoks loodud kosmilise hariduse raamistik, mis ergutab lapse elavat kujutlusvõimet ja võimaldab tal konkreetsete kogemuste põhjal üha abstraktsemalt mõtlema hakata. Tema vajadust ennast kui sotsiaalset olendit tundma õppida toetab vabadus ja valikuvõimalus, kus ja kellega istuda ja koos töötada. Talle pakutakse aega, ruumi ja vahendeid, et jõuda endas selgusele, mis on õige ja vale, õiglane ja ebaõiglane. Sellises keskkonnas kasvamise kogemus tekitab lapses aukartuse ja sügava tänutunde maailma ja inimkonna ees ning annab talle nägemuse, milline tema roll selles elus võiks olla.

6−12-aastaste õppeprogramm (Elementary) hõlmab endas I-II kooliastme hariduse

See on Montessori pedagoogika järgi eelkõige lapse intellektuaalse iseseisvumise aeg. Montessori klassiruumis on esindatud õppevahendid ja tööd erinevatest ainealadest – keel, matemaatika, geomeetria, geograafia, ajalugu, bioloogia, muusika ja kunst.

Kuigi vahendid on teemade kaupa riiulitel eraldatud, toimub õppimine lõimitult: lapsed hakkavad väga kiiresti nägema ainete omavahelisi seoseid ja see peegeldub ka nende töödes. Kui laps joonistab geomeetrilisi kujundeid ja illustreerib neid ning seejärel kirjutab pildi juurde kujundi nime ning definitsiooni harjutab ta samal ajal geomeetriat, kunsti ja keelt. 

Montessori juhendaja tehtavad ettekanded, esitlused, demonstratsioonid ja räägitavad lood näitavad korduvalt, et kõik, nii elus kui ka eluta loodus, on omavahel seotud ja moodustab ühe terviku. Igal osapoolel on looduse poolt paika pandud funktsioon, et tervik oleks tasakaalus ja toimiks. Mesilased aitavad enesele teadmata lilledelt nektarit kogudes neil tolmelda, samal ajal kui nendesamade lillede lehed toodavad hapnikku, mis võimaldavad mesilastel eksisteerida. Nii on ka inimesel endal kindel roll maa peal. Tema ülesanne on oma kujutlus- ja koostöövõimet kasutades luua looduskeskkonna juurde loodusülene (Montessori termin, ingl k supranature) keskkond ehk tsivilisatsioon, mis eksisteerib loodusega harmoonias. 

Iga õppeaasta algab viie suure loo rääkimisega (Montessori termin, ingl k the great stories). Need viis lugu on maailma tekkimise lugu, elu tekkimine maal, inimese tulek maale, kirjakeele ja numbrite sünnilood. Iga lugu on omaette tervik, mis inspireerib last, tekitab temas küsimusi ja annab ideid uurimistöödeks. Ükskõik, millist väiksemat teemat laps hiljem uurib, leiab ta alati tee tervikuni. Niiviisi näeb laps selgelt, kuidas kõik omavahel seotud on.

Ajaloo vahendite kaudu mõistavad lapsed, kuidas kuulsate riigijuhtide, sõjasangarite ning teadlaste saavutused on saanud võimalikuks tänu paljude nendele eelnenud ja neid toetanud inimeste pingutustele ja avastustele. Inimkond on endale teadvustamata üksteisega solidaarne ning päris kangelased on tihti inimesed, kellest me kunagi ei kuule. Lisaks mõistavad lapsed inimese põhivajaduste (Montessori termin, ingl k fundamental human needs) üle arutledes, kuidas meil on palju rohkem ühist kui erinevat. Sellise nägemuse universumist ja elust maal saavad 6−12-aastased lapsed Montessori koolis. Maria Montessori ise nimetas seda lastele pakutavat raamistikku kosmiliseks hariduseks (ingl k cosmic education).

Maria Montessori on alati olnud maailmarahu eest kõneleja ning nomineeritud ka Nobeli rahupreemia laureaadiks 1949., 1950. ja 1951. aastal.