Eesti Montessori Ühingu põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI MONTESSORI ÜHING PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Eesti Montessori Ühing (edaspidi ühing) on avalikes huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus.

1.2. Ühingu nimi on Eesti Montessori Ühing ja ühingu asukoht on Eesti, Tallinn.

1.3. Ühing on sõltumatu organisatsioon ja ei ole ühegi teise organisatsiooni sektsioon.

1.4. Ühingu eesmärk on Montessori pedagoogika edendamine Eestis, et toetada lastele mitmekülgse ning arengukohase hariduse andmist.

1.5. Oma eesmärkide saavutamiseks viib ühing ellu järgmisi tegevusi: temaatilise kirjanduse tõlkimine, kirjastamine ja levitamine; valdkonna terminoloogia väljatöötamine; pedagoogiliste vahendite tootmise koordineerimine; Montessori lasteaedadest ja koolidest ning Montessori pedagoogikat inspiratsioonina kasutavatest lasteasutustest registri pidamine; professionaalsete Montessori pedagoogide väljaõppe toetamine; koolituste korraldamine; Montessori-teemalistest lõputöödest andmebaasi pidamine; muud Montessori pedagoogika edendamist toetavad tegevused.

II ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED

2.1. Ühingu liikmeks võib astuda iga füüsiline või juriidiline isik, sõltumata nahavärvusest, soost, rahvusest või emakeelest, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, nõustub ühingu eesmärkidega ning on nõus täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.

2.2. Ühingu liikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule.

2.3. Ühingu liikmeks saada soovija tasub ühingu arvele käesoleva majandusaasta liikmemaksu.

2.4. Liikmemaksu tasuvad kõik ühingu liikmed. Liikmemaksu suuruse üle otsustamine kuulub üldkoosoleku päevakorda.

2.5. Kõik ühingu liikmed võivad ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel.

2.6. Ühingu juhatus võib ühingust välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab vastukäivaks ühingu eesmärgile või ühingu põhikirjas esitatut eiravaks.

2.7. Lõppenud majandusaasta liikmemaksu mittetasunud liikme arvab ühingu juhatus liikmete hulgast välja.

2.8. Ühingu juhatus teatab viivitamatult väljaarvatavale väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks üldkoosolekule.

III LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikmetel on õigus:

–         võtta osa kõigist ühingu korraldatavatest üritustest;

–         võtta osa sõna- ja hääleõigusega üldkoosolekust;

–         saada teavet ühingu tegevuse kohta;

–         astuda ühingust välja;

–         olla valitud ühingu juhtorganitesse.

3.2. Ühingu liikmetel on kohustus:

–         tunnustada ühingu eesmärke ning järgida ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;

–         tasuda ühingu liikmemaksu.

IV ÜLDKOOSOLEK

4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek, kus igal ühingu liikmel on üks hääl.

4.2. Üldkoosoleku pädevus:

–         ühingu põhikirja muutmine;

–         ühingu eesmärgi muutmine;

–         ühingu liikmemaksu suuruse kehtestamine;

–         juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;

–         majandusaasta aruande kinnitamine;

–         muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust.

4.4. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul hääletab selle poolt vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalejatest.

4.5. Ühingu üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Üldkoosolek kutsutakse kokku, kui ühingu juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 1/10 ühingu liikmeist palub põhjendatult ühingu juhatusel seda teha.

4.6. Juhatus informeerib oma liikmeid hiljemalt üks kuu enne üldkoosoleku toimumispäeva toimumise ajast ning hiljemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumispäeva toimumise kohast ja päevakorrast ühingu enimkasutatavate kommunikatsioonivahendite kaudu. 

4.7. Kui ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama ühingu juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist.

4.8. Ühingu üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik ühingu liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Ühingu liige võib volitada teist ühingu liiget hääletama tema eest lihtkirjaliku volikirjaga.

 4.9. Juhtudel, milliste kohta allpool või seaduses pole sätestatud teisiti, loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest.

V ÜHINGU JUHATUS

5.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub vähemalt kolm, kuid mitte rohkem kui üheksa liiget.

5.2. Juhatuse pädevusse kuulub:

–         ühingu igapäevategevuse korraldamine;

–         ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;

–         ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;

–         majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;

–         ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seadusele, käesolevale põhikirjale ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele.

5.3. Üldkoosolek valib juhatuse liikmed ühingu liikmete hulgast. Juhatuse liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud ühingu liikmetest. Juhatus valitakse kaheks aastaks.

5.4. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.

5.5. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5.6. Juhatuse liikme võib ühingu üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.

5.7. Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda iga juhatuse liige.

5.8. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on kaks kolmandikku juhatuse liikmetest, otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kahe kolmandiku koosolekul osalejate poolthääl.

5.9. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.

5.10. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.

5.11. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt ühingu palgalised töötajad.

VI KONTROLLORGANID

6.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.

VII MAJANDUSTEGEVUS

7.1. Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandusliku tegevuse aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat enne ühingu korralist koosolekut.

7.2 Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele Tulumaksuseaduse mõistes.

VIII ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

8.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.

8.2. Ühenduse likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

8.3. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

Põhikiri on vastu võetud 24.03.2018.