Montessori pedagoogika

Montessori pedagoogika on kasvatus- ja õpetusmeetod, mis käsitleb haridust eluks vajalike oskuste kogumina ning põhineb lapse loomulikul arengul ja teadmisjanul. Oluline osa on ka sotsiaalsete oskuste omandamisel.
Montessori pedagoogika tähtsaim omadus on sügav austus lapse ja lapsepõlve vastu. Kõik tegevused on lapsest lähtuvad ja nende eesmärgiks on iseseisvumise toetamine ja arendamine. See ei tähenda, et laps võib teha kõike, mida soovib, vaid et kasvukeskkond vastab lapse arenguvajadustele ja lapsel on selle raames vabadus tegutseda iseseisvalt.

Montessori pedagoogika loojaks oli Itaalia esimene naisarst ja pedagoog Maria Montessori (1870–1952). Üle saja aasta tagasi töötas ta välja uue kasvatusteadusliku teooria ja selle toetamiseks õppevahendite kogumiku, need koos moodustavadki Montessori meetodi. 

Tänaseks päevaks on see geograafiliselt kõige laiaulatuslikum pedagoogika maailmas. Meetodit järgivaid lasteaedu ja koole on kokku üle 22 000 ja need tegutsevad 110 erinevas riigis. Riiklikult on Montessori haridus toetatud näiteks USAs, Hollandis, Hiinas, Tais, Indias jt suurriikides, aga ka näiteks Eesti naaberriigis Soomes. Maailma suurim kool on Indias asuv Montessori kool. Montessori haridust saab omandada kõikidel üldhariduse tasemetel – sünnist kuni gümnaasiumi lõpuni.

Montessori pedagoogika moto on “Aita mul seda ise teha!”

Neli arengujärku – iseseisvumise etapid sünnist täiskasvanueani

Maria Montessori nägemus arengupsühholoogiast avaneb nelja arengujärgu kaudu (4 planes of development), mis hõlmavad endas inimese terviklikku arengut sünnist täiskasvanueani.

0−6-aastane laps: luba mul seda ise teha!

Varane lapsepõlv (eluaastad 0−6), mille jooksul luuakse põhi kogu isiksusele. Eesmärgiks arengus on funktsionaalne iseseisvus – laps arendab iseennast. Ta võib keskendunult harjutada mingit ühte oskust seda korduvalt uuesti tehes või unustamatult tegeleda ühe mänguga, tema mõtlemine on siin ja praegu. 0−3-aastase lapse füüsilist ja psüühilist arengut ei ole võimalik eraldiseisvana käsitleda, füüsiline areng järgneb psüühilisele. 3−6 eluaastal tõuseb esile füüsilise iseseisvumise tähtsus.

6−12-aastane laps: luba mul ise mõelda!

Eluaastad 6−12 tähistavad intellektuaalse iseseisvumise aega. Laps harjutab sotsiaalseid oskusi, vajab erinevaid suhteid. Esiplaanil on arutlev meel (reasoning mind) ning järjest enam areneb abstraktne mõtlemine. Lapse jaoks on oluline moraali teema – mis on õige, mis on vale – ning ta otsib siin kinnitust täiskasvanult. 

12−18-aastane laps: luba mul leida oma identiteet ühiskonnas ja ise majandada!

Eluaastad 12−18 on sotsiaalse ja finantsilise iseseisvumise aeg. Lapse arengus on olulisel kohal seniste ja uute teadmiste ühendamine end ümbritsevaga ja maailmaga, kuuluvustunne, iseseisvuse otsingud. Selles vanuses laps vajab häid eeskujusid täiskasvanute näol.

18−24-aastane noor täiskasvanu: luba mul leida oma elu missioon ja alustada oma elu!

Eluaastad 18−24 on psüühilise iseseisvumise aeg, mil kinnistub kõik eelnevalt omandatu. Esiplaanil on emotsionaalne ja professionaalne iseseisvus. 18−24-aastane noor  on filosoofiline mõtleja ja arutleja, kes otsib omale viisi, kuidas ühiskonda tähenduslikult panustada.

Ettevalmistatud keskkond toetab lapse arengut

Õppimine pole eesmärk omaette, vaid see toimub justkui iseenesest, kui selleks on loodud soodsad tingimused. Teadmiste ja oskuste omandamisel vajab laps tuge, täiskasvanu ülesandeks on luua lapse arengut igakülgselt toetav keskkond. Ettevalmistatud keskkond (prepared environment) vastab nii lapse füüsilistele, psüühilistele, emotsionaalsetele, intellektuaalsetele kui ka sotsiaalsetele vajadustele. See on läbimõeldud ja turvaline keskkond, kus lapsel on tegutsemisvabadus ja selged piirangud, olgu see siis kodu, kool või lasteaed.

Ettevalmistatud keskkond on oluline osa õppeprotsessis täiskasvanu ja lapse kõrval. Lapse vajadustele vastava keskkonna eesmärk on erinevas vanuses lastele üks – see peab looma tingimused iseseisvuse saavutamiseks ning enesereguleeritud õppimise toetamiseks. Igal lapsel kujuneb täiskasvanu ja keskkonna toel individuaalne/personaalne õpirada, mis võimaldab avaneda tema potentsiaalil.

Ettevalmistatud keskkonna osaks on kognitiivset arengut toetavad õppevahendid. Õppevahendid on loodud 0−12-aastastele lastele, paljud nendest on kätega manipuleeritavad ja metoodiliselt läbimõeldud tervikliku süsteemi osa. Õppevahendite abil on abstraktsed kontseptsioonid esitatud konkreetsel kujul. Teadmiste ülesehitamine samm-sammult toetab õpitust arusaamist ning enda jaoks mõtestamist – kui õppija mõistab, miks ta midagi õpib, on toetatud tema autonoomne motivatsioon õppida. Samuti arendavad õppevahendid probleemilahendusoskust ja kriitilist mõtlemist.